Programmeeritava loogikakontrolleri juhtimisfunktsiooni valik

Juhtimisfunktsiooni valik
See valik hõlmab selliste omaduste valikut nagu tööfunktsioon, juhtimisfunktsioon, sidefunktsioon, programmeerimisfunktsioon, diagnostikafunktsioon ja töötlemiskiirus.
1. Tööfunktsioon
Lihtsa programmeeritava loogikakontrolleri tööfunktsioon sisaldab loogilist toimimist, ajastus- ja loendusfunktsiooni; tavalise programmeeritava loogikakontrolleri tööfunktsioon sisaldab ka andmete nihutamist, võrdlemist ja muid tööfunktsioone; keerukamate operatsioonifunktsioonide hulka kuuluvad algebraline tehe, andmeedastus jne; suurtel programmeeritavatel loogikakontrolleritel on ka analoog-PID-töö ja muud täiustatud tööfunktsioonid. Avatud süsteemide tekkimisega on programmeeritavatel loogikakontrolleritel sidefunktsioonid. Mõnel tootel on side madalamate arvutitega, mõnel tootel on side arvutite või ülemiste arvutitega ning mõnel tootel on ka andmesidefunktsioonid tehaste või ettevõtete võrkudega. Projekteerimisel ja valikul tuleks lähtuda tegelike rakenduste nõuetest ja mõistlikult valida vajalikud tööfunktsioonid. Enamikus rakendustes on vaja ainult loogilisi toiminguid ning ajastuse ja loendamise funktsioone ning mõned rakendused nõuavad andmete edastamist ja võrdlemist. Kui kasutatakse analoogtuvastuseks ja juhtimiseks, kasutatakse algebralist operatsiooni, numbrite teisendust ja PID-operatsiooni. Andmete kuvamiseks on vaja dekodeerida ja kodeerida.
2. Juhtimisfunktsioon
Juhtimisfunktsioonid hõlmavad PID-juhtimistoiminguid, edasisuunas kompensatsiooni juhtimisoperatsioone, suhte reguleerimise toiminguid jne, mis tuleks määrata vastavalt juhtimisnõuetele. Programmeeritavaid loogikakontrollereid kasutatakse peamiselt järjestikuse loogika juhtimiseks. Seetõttu kasutatakse analoogjuhtimise lahendamiseks enamikul juhtudel ühe- või mitmeahelalisi kontrollereid. Mõnikord kasutatakse vajalike juhtimisfunktsioonide täitmiseks, programmeeritavate loogikakontrollerite töötlemiskiiruse parandamiseks ja mälumahu säästmiseks spetsiaalseid intelligentseid sisend- ja väljundseadmeid. Näiteks kasutatakse PID juhtseadmeid, kiirloendureid, kiiruse kompenseerimisega analoogseadmeid, ASC koodi teisendusseadmeid jne. [5]
3. Sidefunktsioon
Suured ja keskmise suurusega programmeeritavad loogikakontrollerisüsteemid peaksid toetama mitmesuguseid väljasiine ja standardseid sideprotokolle (nt TCP/IP) ning vajaduse korral peaksid saama ühenduse luua tehase haldusvõrguga (TCP/IP). Sideprotokoll peaks vastama ISO/IEEE kommunikatsioonistandarditele ja olema avatud sidevõrk. [5]
Programmeeritava loogikakontrolleri süsteemi sideliides peaks sisaldama jadaliideseid ja paralleelseid sideliideseid, RIO sideporte, üldkasutatavaid DCS liideseid jne; suurte ja keskmise suurusega programmeeritavate loogikakontrollerite sidesiin (sealhulgas liideseseadmed ja kaablid) peaks olema 1:1 redundantselt konfigureeritud, sidesiin peaks vastama rahvusvahelistele standarditele ja sidekaugus peaks vastama seadme tegelikele nõuetele.
PLC-süsteemi sidevõrgus peaks ülemise võrgu sidekiirus olema suurem kui 1Mbps ja sidekoormus ei tohiks ületada 60%. PLC-süsteemi sidevõrgu peamised vormid on järgmised:
1) PC on ülemjaam ja mitu sama mudeli PLC-d on alamjaamad, mis moodustavad lihtsa PLC võrgu;
2) Üks PLC on ülemjaam ja teised sama mudeli PLC-d on alamjaamad, mis moodustavad ülem-alluv PLC võrgu;
3) PLC-võrk on DCS-i alamvõrguna ühendatud kindla võrguliidese kaudu suure DCS-iga;
4) Spetsiaalne PLC-võrk (iga tootja spetsiaalne PLC-sidevõrk).
Protsessori sideülesande vähendamiseks tuleks vastavalt võrgu koostise tegelikele vajadustele valida erinevate sidefunktsioonidega (nt punkt-punkt, väljasiin) sideprotsessorid.
4. Programmeerimisfunktsioon
Võrguühenduseta programmeerimisrežiim: PLC ja programmeerija jagavad CPU-d. Kui programmeerija on programmeerimisrežiimis, pakub CPU ainult programmeerijale teenuseid ega juhi väliseadmeid. Pärast programmeerimise lõpetamist lülitub programmeerija töörežiimi ja CPU juhib väliseadmeid ja seda ei saa programmeerida. Võrguühenduseta programmeerimine võib vähendada süsteemikulusid, kuid seda on ebamugav kasutada ja siluda. Veebiprogrammeerimine: CPU-l ja programmeerijal on oma protsessorid. Host-CPU vastutab välijuhtimise eest ja vahetab andmeid programmeerijaga ühe skannimistsükli jooksul. Programmeerija saadab võrguprogrammi või andmed hostile. Järgmises skannimistsüklis töötab host vastavalt äsja vastuvõetud programmile. See meetod on kallim, kuid süsteemi on lihtne siluda ja kasutada ning seda kasutatakse sageli suurtes ja keskmise suurusega programmeeritavates loogikakontrollerites. Viis standardiseeritud programmeerimiskeelt: järjestikune funktsioonitabel (SFC), redeldiagramm (LD), funktsiooniplokkskeem (FBD), kolm graafilist keelt ja lauseloend (IL), struktureeritud tekst (ST) kaks tekstikeelt. Valitud programmeerimiskeel peaks vastama oma standardile (IEC6113123) ja samal ajal peaks see toetama ka mitut keelt programmeerimisvorme, nagu C, Basic jne, et täita erijuhtimisjuhtumite juhtimisnõudeid.